Reumaõe infoliin  6414 418. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Kutse reumafoorumile homme 21. november 2014 a.

REUMAFOORUM "Luu-ja liigeshaigete inimeste tööle naasmine ja seal püsimine" toimub 21.novembril 2014. a. aadressil Paldiski mnt 4 Tallinn, Meriton Grand Conference & Spa Hotellis ruumis K.J. Peterson II.  
 
PÄEVAKAVA:
 
09:30 Registreerimine, hommikukohv
 
10:00 Kus asub Eesti? Reumafoorumi eesmärkide tutvustamine
 
moderaator Marika Tammaru (Ida-Tallinna Keskhaigla epidemioloog)
 
10:10 Koostöökogu tegevuse ülevaade
 
Karin Laas (Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog)
 
10:20 Töövõimereform
 
Heljo Pikhof (Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimees, SDE)
 
10:30 Takistused tööle naasmisel
 
Peep Peterson (Eesti Amtiühingute Keskliidu juhatuse esimees)
 
10:40 Rehabilitatsiooniteenused ja abivahendid
 
Eve Sooba (Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst)
 
10:50 Töövõimereform erivajadustega inimeste vaatevinklist
 
Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees)
 
11:00 Arutelu teemal: Kus me oleme täna, homme, ülehomme?
 
11:50 Kokkuvõte ja lõpusõnad
 
12:00 Kohvipaus
 
12:30 Pressikonverents, moderaator Jonas Grauberg (Eesti Reumaliidu meediakoorinaator)
 
13:00 Lõpp
 
*Korraldajad jätavad endale õiguse teha päevakavas muudatusi.
 
Eesti Reumaliidu eestvedamisel on ellu kutsutud Koostöökogu „Töövõimelise Eesti eest!”, mis koondab lisaks patsiendi organisatsioonile ka erialaseltse (Eesti Reumatoloogia Selts, Eesti Taastusarstide Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Tööterevishoiuarstide Selts ning Eesti Traumatoloogide ja Ortopeedide Selts). Koostöökogu eesmärkideks on luu- ja liigesehaigete töövõime säilitamine ja elukvaliteedi tõstmine ning tööealise elanikkonna luu-ja liigesvaevuste varane diagnoos ja ravi. Seeläbi on võimalik hoida tööturul nii luu-ja liigeshaigeid kui ka hoida ära tervete inimeste haigestumine tööga seotud luu-ja liigeshaigustesse.
 
2009. aasta Eesti Tööjõu-uuringu andmete põhjal moodustavad  luu- ja liigeshaigused kõigist tervisehäiretest 43%, tööga seotud tervisehäiretest aga 70%. 2012.aastal oli kutsehaigestumisjuhtumitest luu- ja  liigeshaiguseid 68%  ja tööst põhjustatud haigestumisest luu- ja liigeshaiguseid  53%. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni andmetel määrati 2013.aastal püsiv töövõimetus kokku 52 597 juhul (neist esmakordne püsiv töövõimetus 14 766 juhul). Kõige enam määrati püsivat töövõimetust luu- ja liigeshaiguste ja sidekoe haiguste korral: kokku 11 794 juhul (neist esmakordne püsiv töövõimetus 3497 juhul).
 
Luu-ja liigeshaiguste eripäraks on see, et töövõimelised inimesed muutuvad haiguse tõttu ilma õigeaegse piisava ravita kiirelt töövõimetuks põhjustades seeläbi ühiskonnale suuri kulutusi. Kui seda võetaks arvesse ning panustataks varasesse toimivasse ravisse piisavalt, oleks võimalik kokkuhoidu saavutada kaudsetes kuludes. Lisaks on riigile ka otseselt kasulik kui inimesed püsivad töövõimelised. Selle saavutamiseks  on vaja panustada  ravirahadesse ja loodetavat kokkuhoidu on oodata sotsiaaltoetuste osas.
 
Work Foundation`i poolt koostatud raporti  „Fit for work“ andmetel  kärbivad luu- ja lihaskonna haigused  vähemalt poolte töötajate töövõimet Eestis. Aastas kulub riigil kaudsete kuludena neile haigustele peaaegu 400 miljonit eurot.
 
Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2012 alguses valminud liigesepõletike majandusliku koormuse analüüsi kohaselt kulutas riik patsientide taastusravile ja abivahenditele kokku vaid 4% kogusummast,  mis maksti samadele patsientidele ja nende hooldajatele rahaliste hüvitistena.
 
Eraldi suuri probleeme tekitavaks teemaks on põletikuliste liigeshaiguste reumatoidartriidi, juveniilise idiopaatilise artriidi, psoriaatilise artriidi ja anküloseeriva spondüliidi bioloogilise ravi piiratud kättesaadavus. Bioloogiliste ravimite kättesaadavus on Eestis piiratud raviasutuste eelarvete kaudu ja seni on toiminud Eesti Reumatoloogia Seltsi ja Eesti Haigekassa kokkulepe 75 uue haige ravirahade lisandumine eelarvesse igal aastal. Vaatamata karmidele ravi alustamise kriteeriumitele ja pidevale bioloogilist ravi saavate patsientide arvu kasvule pole ravi ootavate patsientide järjekorrad kahanenud. Bioloogilise ravi õigeaegne kättesaadavus vähendaks oluliselt pöördumatu tervisekahju tekkimist ja kulutusi nii riigile kui patsiendile.
 
Lisaks intensiivsele medikamentoossele ravile vajavad enamus luu-ja liigeshaigeid kiireks ja maksimaalseks paranemiseks taastusravi. Taastusravi kättesaadavus on väga erinev Eestis maakonniti. Ühelt poolt ei ole piisavalt ravirahasid ja teiselt poolt ei ole ka väljaõppinud füsioterapeute. 
 
Eestis ei ole piisavalt teadvustatud, et õigeaegne ja efektiivne luu-ja liigeshaiguste ravi hoiab inimesi töövõimelisena ning tagab sellega sotsiaalsete kulutuste vähenemise.
 
Tervisega seotud riiklikud ennetus – ja raviprioriteedid  on suunatud pigem surmade vähendamisele (südame-veresoonkonna haigustest, vähist ja õnnetusjuhtumitest tingituna) mitte aga  töövõimet kahjustavate  haiguste ravile ja puude tekke ennetamisele. 
 
Work Foundation`i uuringu „Fit for work“ raport on osundanud vajadusele prioritiseerida töövõime säilumine Eesti luu- ja liigeshaigetel. Selleks on vajalik luu- ja liigesli haiguste, sealhulgas tööga seotud haiguste korral kiire sekkumine, kaasaegse kompleksse ravi sh taastusravi piisav rahastus.
 
Kui Euroopas  toetatakse igakülgselt  ühiskonnaliikmete võimekust osalemaks töö – ja sotsiaalses elus, siis Eestis on  2012 aastal töövõime säilimist toetavat  rehabilitatsiooni, sh kutserehabilitatsiooni võimalik saada alles siis, kui inimene tunnistatakse kõrvalist abi vajavaks, st siis kui talle vormistatakse puue.
 
Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu „Autoimmuunsete liigesepõletike haigus- ja majanduslik koormus Eestis“ toob välja näitajad, et Riik kulutas 2010 aastal liigesepõletikega inimeste töövõimetushüvitistele 4,9 miljonit eurot. Kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses ja teenimata jäänud töötasud vähendasid riigi maksulaekumisi 7,3 miljoni euro ulatuses.
 
MÕTTED ARUTELUKS:
 
Töövõime reformi raames on Eesti Reumaliit igakülgset koostööd teinud erinevate osapooltega, mille tulemusena on esitatud Riigikogu Sotsiaalkomisjonile ettepanekud, millest osa on ka seaduseelnõusse sisse viidud, kuid endiselt teeb muret ennetusvaldkond (erisoodustusmaks tervisekuludelt, motivatsioonisüsteem tööandjatele, ekspertide ja kogemusnõustajate kaasamine töövõime määramise protsessi).
 
Plaanis on välja töötada luu-ja liigeshaiguseid puudutavad poliitilised arengusuunad. Selle mahuka projekti teostajaks on Sotsiaalministeerium ja eesmärgiks on lisada luu-ja liigeshaigused Tervise Arengukavasse aastal 2020. Seniks küsimused:
 
Mida saab ära teha lähemas tulevikus, et luu-ja liigeshaigustega patsiendid saaks ravi kiiresti ja efektiivselt?
 
Kas kavandatav töövõimereform tagab võrdsed võimalused ka luu-ja liigehaigetele?
 
Kuidas tagada taastusravi kättesaadavus luu-ja liigeshaigetele lähiajal?
 
Mida saaks teha töötervishoiu valdkonnas, et paremini ära hoida tööga seotud luu-ja liigeshaiguseid?
 
Kuidas tagada patsientide süsteemne harimine haiguste ennetuse ja ravi osas?
 
Uuringute lingid:
 
Poliitikauuringute Keskus Praxis:
 
 
The Work Foundation: