Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Taastusravi konverents 2013 "noorte ja laste seljaprobleemid"

Taastusravi konverents 2013 "noorte ja laste seljaprobleemid"
Seljavalu on arenenud riikides üks sagedasemaid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse. Nendel, kes pidevalt või ajuti ebameeldiva tuima valu all kannatavad, tekitab pahameelt asjaolu, et arstid ei suuda alati tuvastada seljavaludega kaasnevaid põhjuseid. Kuna selg on keeruka ehitusega ja valul on erinevad põhjused, võib esmane prognoos osutuda tulemusetuks. Seljavalu võib põhjustada ajutist või pikaajalist töövõimetust, ent selle vältimiseks saab igaüks ise palju kasulikku ära teha. Üks olulisi tegureid on enese initsiatiiv ja aktiivne osalemine seljavalu ravimisel. Vähetähtis ei ole ka enese harimine ja õige ravi.
 
Konverentsil olid esindatud Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt.
 
Pärast registreerumist ning virgutavat hommikukohvi avas päeva kell 10 hommikul Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna asekantsler Ivi Normet.
 
Tervitussõnadele järgnes SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Ando Vaheri loeng ”Kellele on vaja seljakirurgiat, operatsiooni meetodid ja keda tuleks saata operatsioonile?” Saime teada, et Eestis vajab seljakirurgiat umbes 1,3% kõigist seljavaluga haigetest. Operatsiooni meetodeid on palju ning selle näidustuse ja tulemuse eest vastutab ainuisikuliselt operatsiooni planeeriv kirurg. On tekkinud visioon, mille kohaselt seljavalu oleks arstiabi esmatasandi menetleda ning et kroonilise mittespetsiifilise seljavalu ravi koonduks multidistsiplinaarsete ravivõimalustega keskuste juurde – Eestis võiks olla vähemalt kaks niisugust keskust. See vähendaks haigete ringlemist, puuet ja kulusid seljavaluga patsientidele. Tegu oli tõeliselt huvitava loenguga, kus mitmed keerulised teemad said arusaadavalt lahti seletatud.
 
Järgnes Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liikme Eve Sooba loeng ”Seljavaevustega patsiendi taastusravi eesmärgid ja põhimõtted”. Loeng algas huvitavate taasturavi teemaliste uudistega. 6 kuud pärast haigestumist või operatsiooni on statsionaarne taastusravi omaosaluseta (v.a. haiglate voodipäeva tasu). Füsioteraapia kordade arv on piiratud ja osutamise kordi tuleb loendada. Füsioteraapias, tegevusteraapias ja vesivõimlemises on nii individuaalsed kui grupiteenused. Loeng puudutas ka seljavalu tähendust ja taastusravi eesmärke. Vaatasime, kuidas toimub taastusravi samm-sammult, milline on ravi pärast operatsiooni ning kuidas uusi ägenemisi ennetada. Dr Sooba palus mitte unustada, füüsilisel aktiivsusel on oluline roll tervise säilitamisel ja parandamisel ka seljavaevuste ennetamises ja ravis!
 
Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Katre Lust-Mardna tutvustas terapeutilisi harjutusi alaseljavalude tarvis. Alaseljavalu tunneb 85% inimkonnast. Epidemioloogiliste uuringute järgi on kõige enam alaseljavalu füüsiliselt väheaktiivsetel ja üleaktiivsetel inimestel. Mõõdukas füüsiline koormus mõjub soodsalt ka alaseljavalu akuutses faasis ning õigesti sooritatud kehaline harjutus on üks ainsaid tõenduspõhiseid ravi liike alaseljavalude ravis. Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaaksoni abil said selgeks erisugused venitusharjutused, harjutused suurel pallil, kõhulihaste tugevdamiseks sobilikud harjutused ja palju muud. Samuti peatuti pikemalt riskiga kehalistel harjutustel.
 
Lõunapausil suunduti Rahvusraamatukogu kohvikusse, kus konverentsi kuulajaid kostitati meeldiva lõunasöögiga.
 
Päeva teise poole avas Reet Kadakmaa Eesti Haigekassast loenguga ”Muudatused taastusravi rahastamises alates 01.03.2013”. Olulistemateks muutusteks võib lugeda  füsioteraapiale ning tegevusteraapiale lisatud grupiteraapiad. Veel on oluline, et taastusravi voodipäev asendus nelja voodipäevaga. Alla 19 aastastel voodipäevade arv suurem - 14, omaosalus puudub. 19 aastastel ja vanematel on voodipäevade arv 10, omaosalus 20%. Statsionaarse ravi näidustused sõltuvad taastamist vajavast funktsioonist, mitte selle tekkepõhjusest.
 
Päeva esimese töötoa ”Hõbedased sõrmusortoosid” viisid läbi toote ametlik esindaja Katri Vahenurm ja tegevusterapeut Kairi Lees. Sõrmusortooside eesmärgid on ebastabiilsete liigeste õiges asendis hoidmine, funktsionaalsete liigutuste toetamine ning liigesdeformatsioonide vältimine – kontraktuuride ennetamine, liigeste jäigastumise ennetamine ja üleüldine liigesevalu vähendamine. Lisaks funktsionaalsusele on hõbedased sõrmusortoosid ka esteetiliselt kaunid. Suurt huvi tekitas patsient, kes on ise pikemat aega kaht sõrmusortoosi kandnud ning on nendega väga rahul. Loe lähemalt rubriigist ”Abivahendid.”
 
Anneli Einroos Eesti Tervishoiuarstide Seltsist rääkis põletikulise liigesehaige toimetulekust tööl ja kodus. Aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64aastastest töötajatest. Luu- ja lihaskonna vaevusi avastatakse päevas keskmiselt neljal inimesel ning nende tõttu tuleb haiglas viibida keskmiselt 6,7 päeva inimese kohta aastas. 2010. aastal registreeriti tööealise elanikkonna seas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna vaevuste juhtumit, millest tingitud otsesed kulud ulatuvad peaaegu 400 miljoni euroni. Eriti sagedased on need probleemid 40–65-aastaste naiste seas. Isiklikest kogemustest rääkis noor reumatoidartriiti põdev patsient, kirjeldades oma katsumusi väikese lapsega kodus ning hakkamasaamist tööl.
 
Tegevjuht Marek Jaakson proovis uudishimulike pilkude all reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi ning püüdis hakkama saada lihtsamate tegevustega. See osutus tõeliselt katsumusterohkeks ning ebamugavaks protsessiks. Loe reumakostüümist täpsemalt rubriigist ”Tegemised”.
 
Riiklikul tasemel tegevuskava luu-ja lihaskonna vaevuste leevendamiseks vajab põletikulise liigeshaiguse haige kiiret pääsu erialaarstile, adekvaatset ravi ning piisavas mahus taastusravi.
 
Konverentsi lõpetuseks kõlasid tegevjuht Marek Jaaksoni lausutud mõtted, et tööealiste inimeste eest tuleb seista ning riiklikul tasemel tuleb reumaatiliste haigustega palju kompleksemalt tegeleda, kuna enamus haigeid on tööealised inimesed. Oluline on see, et inimene saaks kiiresti reumatoloogi juurde, mis ühes taastusravi ja füsioterapeudi konsultatsioonidega hõlbustab õiget, komplekset ravi . Eestis on küll vähe taastusarste, kuid nad on ravimisel kompetentsed. Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine Ülle Kullamaa rõhutas, et lisaks füüsilisele tegevusele – võimlemisele, on oluline põhjalik koostöö patsiendi ja personali vahel.
 

Pildid: vaata siit!

 

Materjalid:

Taastusravikonverents 2013 loengutel kasutatud materjalidega võid tutvuda loetelus: