Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Taastusravi konverents 2012 - "TÖÖ JA TERVIS"

Taastusravi konverents 2012 - "TÖÖ JA TERVIS"
Eesti Taastusarstide Seltsi ja Eesti Reumaliidu eestvedamisel korraldati Tallinnas 25.05.2012 a. koostöökonverents „Töö ja tervis“, kus käsitleti tööealise elanikkonna tööga seotud luu ja lihaskonna haiguste taastusravi, rehabilitatsiooni ning lisaks ka töö säilitamise võimalusi.
 
Konverentsil jäid kõlama järgmised mõtted:
 
Work Foundation`i poolt koostatud raporti „Fit for work“ andmetel kärbivad luu ja lihaskonna haigused vähemalt poolte töötajate töövõimet Eestis. Aastas kulub riigil neile haigustele peaaegu 400 miljonit eurot.
 
Luu ja lihaskonna haiguste ravi teostatakse valdavalt taastusravis. Eesti riigil kulub haigustest tingitud töö kaotuse ja puude tekke ennetamist abistava taastusravi asemel raha valdavalt puudega seotud kulutustele (puude toetused, kulutused invatranspordile, sotsiaalabile jms) tingituna piiratud võimalustest osutada kiire sekkumisena taastusravi. Lisaks on suured kulud ka patsiendil endal. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2012 alguses valminud liigesepõletike majandusliku koormuse analüüsi kohaselt kulutas riik patsientide taastusravile ja abivahenditele kokku vaid 4% kogusummast, mis maksti samadele patsientidele ja nende hooldajatele rahaliste hüvitistena. Taastusravi õigeaegne kättesaadavus ja läbiviimine vähendaks oluliselt pöördumatu tervisekahju tekkimist ja kulutusi nii riigile kui patsiendile.
 
Maksumaksjate tööl püsimine, nende tervise ja töövõime säilitamine, seda toetava õigeaegse ja optimaalse taastusravi rolli riigi majanduslikus võimekuses ja sotsiaalsete kulutuste vähenemises ei ole Eestis piisavalt teadvustatud.
 
Tervisega seotud riiklikud ennetus – ja raviprioriteedid on suunatud pigem surmade vähendamisele (südame-veresoonkonna haigustest, vähist ja õnnetusjuhtumitest tingituna) mitte aga töövõimet kahjustavate haiguste kohesele aktiivsele ravile ja puude tekke ennetamisele.
 
Work Foundation`i projekt „Fit for work“ raport on osundanud vajadusele prioritiseerida töövõime säilumine Eesti luu ja lihaskonna haigetel. Selleks on vajalik luu- ja lihaskonna haiguste, sealhulgas tööga seotud haiguste korral kiire sekkumine, taastusravi piisav rahastus. See peab olema sotsiaalministeeriumi poolt koordineeritud ja kindlalt juhitud.
 
Kui Euroopas on laialdased levinud liikumine, kus toetatakse igakülgselt ühiskonnaliikmete võimekust osalemaks töö – ja sotsiaalses elus, siis Eestis on 2012 aastal töövõime säilimist toetavat rehabilitatsiooni, sh kutsetserehabilitatsiooni võimalik saada alles siis, kui inimene tunnistatakse kõrvalist abi vajavaks, st siis kui talle vormistatakse puue.
 
Taastusravi alarahastatus ja vähene prioritiseerimine on viinud olukorrani, kus taastusarsti ambulatoorsele vastuvõtule peab ootama järjekorras kuni 65 päeva ja isegi füsioterapeudile kuni 75 päeva.
 
Tööga seotud luu ja lihaskonna haiguste taastusravi kättesaadavust parandaks taastusravi ambulatoorse võrgustiku parandamine. Seadusandluse muutmine võimaldaks füsioteraapia teenuse osutamist esmatasandi arstiabis perearstikeskustes jm. Selle süsteemi rakendamine võib süvendada aga spetsialistide defitsiiti - seepärast tuleks aktiivselt mõelda riikliku spetsialistide koolitustellimuse kohesele muutmisele: optimaalseks taastusraviteenuse osutamiseks oleks vaja Eestis tööle umbes 2,5 kuni 2,8 korda rohkem füsioterpeute ja 3 korda rohkem tegevusterapeute. Ka nooremate taastusarstide liikumine välismaale, vanemate arstide keskmine kõrge vanus ja pensioneerumise risk võivad vähendada riikliku võimekust osutada taastusravi.
 
Töötervishoiuarstid vajavad samuti võimalust töötavate inimeste kiire taastusravi ja rehabilitastiooni korralduseks. Töötervishoiuarstide vaatevälja satuvad sageli inimesed, kelle vaevused ei ole veel väga tugevalt väljendunud ja kellele taastusravi õigeagne korraldamine on prognoosi määrava tähtsusega – selles faasis võib õnnestuda haiguse väljakujunemise vältimine. Töövõimelisuse säilitamiseks peavad taastusravi ja töökoha tervisele sobivaks kujundamine käima käsikäes. Selle tegevuse parimaks toimimiseks on puudus tööfüsioterapeutidest, aga sageli ka tööandjate ning töötajate teadlikkusest.
 
Kahjuks ei ole Eestis 2012 a töötervishoius võimalik jälgida patsienti ravija paranemisprotsessi vältel - see on võimalik üksnes tööandja või inimese enda kulul. Seetõttu on töötervishoiuarstide sekkumiste tõhusus piiratud.
 
Rehabilitatsioon on 2012 a peetunud arengus ja vajaks uuendamist. Kutserehabilitatsioon on alles lapsekingades ja vajab tõhusat arendustegevust.
 
JÄRELDUSED:
 
Teave töövõime säilitamise, tööga seotud taastusravi ja rehabilitatsioonivõimaluste kohta ei ole piisav ei patsientidele ega selle protsessiga seotud spetsialistidele.
 
Luu- ja lihaskonna haiguste ravis puudub riiklik koordinatsioon ja efektiivne toimiv võrgustik ravis osalevate spetsialistide vahel, vähene on vastav infovahetus ja koostöö. 
 
Töövõime säilimist toetava olulise raviliigina vajab taastusravi suuremat rahastatust, riiklike koolitusplaanide uuendamist vastavate tugispetsialistide suuremahulisema väljaõppe rakendamiseks.
 
Rehabilitatsioon, sh kutserehabilitatsioon vajab arendamist.
 
Töötervishoiuarstide reaalset osalemist raviprotsessis tuleb riiklikult soodustada. 
 
Rehabilitatsioon on vahetult seotud taastusraviga, selle arendamisel on oluline.
 
Koostöökonverentse ja –arutelusid on vaja jätkata riigiasutuste (Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa) esindajate aktiivsel osalemisel.
 

Pildid: vaata siit!

 

Materjalid: