Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Reumafoorum: Vananenud ravikriteeriumid

PRESSITEADE
Eesti Reumaliit MTÜ
26. november 2012
 
Reumafoorum: Bioloogilise ravi kriteeriumid on uuendamata juba alates 2007. aastast, mis tähendab, et haiguse varajane ravi ja diagnoos on pärsitud.
 
Täna toimunud 11. Reumafoorumil tõdeti, et riik peab aktiivselt otsima lahendusi reumaatiliste haigete töövõime säilimiseks, elukvaliteedi parandamiseks ning tööturule naasmiseks. Kui me täna midagi ette ei võta, kasvavad kulud kiiresti üle pea.
 
Work Foundationi uuringu “Töövõimeline Eesti?” andmetel oli 2009. a oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud tervelt 59%-l 15–64-aastastest töötajatest.
 
Praxise tervisepoliitika analüütiku Vootele Veldre hinnangul ei sekku riik liigesepõletikest tingitud töövõimetuse ärahoidmisse optimaalselt. “Haigekassa kulu liigesepõletikega patsientide taastusravile moodustab vaid 1,5% sellest summast, mis makstakse pensionikindlustuse ja ravikindlustuse eelarvest liigesepõletike all kannatavatele inimestele rahaliste töövõimetushüvitistena,” viitas Veldre.
 
“Liigesepõletikega kaasnev majanduslik koormus ei ole paratamatu, vaid seda on võimalik kahandada, milleks andsime ka terve rea soovitusi. Näiteks tuleks perearstidele anda konkreetsed juhised liigesepõletike õigeaegseks avastamiseks, võimaldada kiiret esmadiagnoosi vajavatel patsientidel pääseda eriarsti vastuvõtule eelisjärjekorras ning vaadata üle bioloogilise ravi alustamise kriteeriumid, et kasutada selle ravi täielikku potentsiaali patsientide töövõime tagamiseks,” lisas Veldre.
 
Oluline probleem on ka selles, et tänasel päeval on Eestis ebanormaalne olukord, kus kohustuslikul töötervishoiu tervisekontrollil saab töötervishoiu arst üksnes inimest uurida ja fikseerida tema terviseprobleemid, aga puudub rahastus leitud haiguste ravimiseks sama arsti juures.
 
Poliitikauuringute keskuse Praxis arvutuste kohaselt oli üle 2/3 autoimmuunsete liigesepõletike 27,2 miljoni eurosest kogukulust seotud töövõimetusega. Riik kulutas näiteks 2010. aastal liigesepõletikega inimeste töövõimetushüvitistele 4,9 miljonit eurot. Kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses. Teenimata jäänud töötasud vähendasid riigi maksulaekumisi 7,3 miljoni euro ulatuses.
 
Autoimmuunsed liigesepõletikud tekitavad ühiskonnale miljoneid eurosid kahju. Näiteks 2010. aastal tehtud Praxise uuringu kohaselt läksid liigesepõletikud Eestile maksma 27,2 miljonit eurot Reumafoorumil tutvustatud uuringust.
 
Tänavu 21-aastaseks saanud Eesti Reumaliitu kuulub ühtekokku 12 reumaatiliste haiguste ühingut ning nende haigetega tegelevat organisatsiooni ligikaudu 1000 liikmega. Eesti Reumaliit on katusorganisatsiooniks kõikidele Eesti reumaatilistele haigetele, keda on hinnanguliselt 250 000. Eesti Reumaliit tegutseb avalikes huvides ning on Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Euroopa Reumavastase Liiga (EULAR) liige.
 
Lisainfo: 
Enid Udras | Eesti Reumaliidu kommunikatsioonijuht
E-mail: enid@reumaliit.ee | Mobile: +372 56 610 886
 
Eesti Reumaliit / Estonian Rheumatism Association
Toompuistee 10 Tallinn 10137 Estonia