Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Reumafoorum 2016 "Lapsed liikuma!"

13. augustil Paide Arvamusfestivali raames toimunud Eesti Reumaliidu Reumafoorumil tõdesid arutelul osalenud eksperdid, et eesti lapsed liiguvad üha vähem ning positiivne liikumisharjumus pole enam iseenesest mõistetav.
 
Spordipsühholoog Aave Hannuse sõnul on laste ja noorte liikumise juures absoluutseks miinimumiks see, kui laps liigub päevas vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva tempoga.  
Füsioterapeut Kirsti Pedak kommenteeris, et lapse liikumispingutust saab kõige paremini määratleda sellega, kui särk läheb tegevuse käigus seljas märjaks, siis on olnud pingutus piisav.
„Liikumisharjumuste kujunemisel on hästi suur roll sõpradel,“ kõneles füsioterapeut, kes tõi välja, et kui varasemalt tuli sõbra leidmiseks minna õue või sõbra ukse taha, siis täna leiab laps oma sõbra üle internetist.
 
Lapsed ei näe kodus positiivset eeskuju
 
„Uuringutulemused on näidanud, et mida aktiivsem on vanem, seda vähemaktiivsem on laps,“ märkis Hannus, et tihti lähevad lapsevanemad trenni ning lapsed jäävad tegevusetult koju istuma.
 
Haridus- ja Teadusministri nõunik Mihkel Lees nõustus Hannusega, tuues näite oma kodust, kuidas lapsed ei pruugi kodus näha liikumist.  „Laps näeb, et isa läheb 4-5 korda nädalas õhtuti kuskile ja teeb seal midagi,“ märkis Lees ning lisas, et koju tulles trennist väsinuna sooviks nüüd ehk diivanil puhata, mitte aktiivselt ennast veel liigutada. „Seetõttu olen ise hakanud käima palju välijõusaalides, kuhu saab lapse kaassa võtta ja teda ka treeningusse kaasata näiteks lisaraskuse näol,“ tõi Lees välja positiivse näite, kuidas lastes juba varakult liikumisharjumust saab tekitada.
 
„Isa jooksis 500-kroonisega ees ja laps temale järgi“
 
Kirsti Pedak tõi välja, et täiskasvanuidki motiveerib tervisespordi üritustel osalema preemia, mis siis lastest rääkida. Spordipsühholoog Hannuse sõnul pole preemia materialiseerimise näol tegemist pikaajalise motivatsiooniga. „Lapsevanem on esimene ja hästi tähtis majakas lapse liikumisharjumuste kujundamisel,“ tõdeb Hannus, kelle sõnul on peamine küsimus positiivses emotsioonis. „Mitte nii, nagu krooniajal tillujooksul, kui isa jooksis 500-kroonisega ees ja laps temale järgi,“ tõi Hannus ühe elulise näite, kuidas on lapsi motiveeritud.
 
Pedak toonitas, et tihti sunnivad vanemad käima lapsi trennis, kus neile ei meeldi. Lapsevanemad soovivad nii täita enda lapsepõlve täitumata unistused, jättes mõtlemata sellele, kas see ka tegelikult nende last huvitab. See läbi saab laps negatiiseid emotsioone ning ei soovigi edasi sportimisega tegeleda.
 
Reumaatilise haigusega noored on üritanud ka tippsporti minna
 
„Liiga kergekäeliselt loobutakse tunnis erivajadusega lapse kaasamisest,“ tõi kurva tõsiasja välja füsioterapeut. „Reumatoloogilise haigusega laps pole enam moondunud liigestega,“ murrab reumatoloog Sirje Tarraste müüti, nagu reumatoloogilise haigusega laps oleks endiselt tugevasti moondunud liigestega, mistõttu võivad nad tunda tõrjutust ja jäävad seetõttu liikumise asemel tunnist eemale. Tarraste sõnul on kaasaegsete ravimite abil haigused palju paremini kontrolli all. „Tänapäeval on üritatud ka tippsporti minna,“ tõi Tarraste välja näiteid elust enesest. Reumatoloogina ta sellist karjääri küll reumaatilise haiguse diagnoosiga patisendile ei soovita, kuid ega kätt ka ette panna ei saa.
 
Laste liikumisaktiivsus langeb kooli minnes drastiliselt
                 
Füsioterapeut ütles, et kõige atraktiivsem vanus üldise liikumisharjumuse tekkimiseks ja suunamiseks on kuni kuuenda eluaastani. 
 
Rääkides lasteaia olulisusest laste liikumisharjumuste kujundamisel, siis keegi ekspertidest ei vähendanud lasteaedade olulisust. „Mõni laps ei jaksa 300 meetritki kõndida, teine kõnnib kaks kilomeetrit,“ toob Hannus välja tõsiasja, et lasteaeda minnes on laste individuaalne võimekus väga erinev.
 
Füsioterapeut rõhutas, et laste liikumise aktiivsus väheneb lasteaiast kooli üleminekul drastiliselt. 
 
Pedaku sõnul on oluline enne puberteediiga anda lastele võimalus proovida võimalikult palju erinevaid spordialasid. „Laps oma arengus vajab mitmekülgseid alasid. Kui mõtleme meie tippsportlastele, siis kõik on harrastanud mitmeid erinevaid alasid, olnud maalapsed,“ kommenteeris Pedak.
 
Aave Hannuse sõnul ei ohusta last ületreenitus. „Kui laps väsib, siis laps puhkab,“ märkis ta. Hannusele sekundeeris ka Pedak. „Ka täiskasvanutel on see loomulik instinkt olemas, mis surutakse maha, mistõttu tekibki ülekoormus.“
 
Koolides peab vahetunnis liikumine saama normiks
 
Mihkel Lees tõi välja, et üheks suurimaks murekohaks on see, et koolides on normiks see, kui lapsed ei liigu. Liikumist soodustavaid tegevused on väga piiratud, paljud uksed keeratakse lukku ning igaüks võimlasse palli mängima või sisehoovi jalutama ei võigi minna. „On oluline, et vahetundides saaks normaalsuseks see, kui lapsed liiguvad vahetunnis,“  on Leesi sõnul oluline koolide suhtumist muuta. „Ei tasu mõelda, et liikumine oleks koolides teisejärgulisem kui näiteks reaalained.“
 
Reumafoorumi korraldas Eesti Reumaliit ning arutelul osalesid spordipsühholoog Aave Hannus Tartu Ülikoolist, füsioterapeut Kirsti Pedak, Haridus- ja Teadusministri nõunik Mihkel Lees ning laste reumatoloog Sirje Tarraste Tallinna Lastehaiglast.