Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Moonika Kingi patsiendilugu

Kui Moonika King bussiga Tartusse arsti juurde sõidab ja kioskist pudeli vett ostab, siis palub ta müüjal korgi lahti keerata. Tema käed ei saaks sellega hakkama.
 
Tartusse tuleb Moonika King hommegi, aga mitte arsti juurde, vaid esinema Eesti Reumaliidu korraldatud teabepäeval, kus ta kõneleb oma eluga hakkama saamisest.
 
37-aastane Moonika King põeb põletikulist luu- ja liigesehaigust, millel on keeruline nimi ja mis on olnud tema elu osa juba paarkümmend aastat.
 
Nõustab teisi patsiente
 
Kui küsida tema ettekande olulisimat mõtet, vastab ta, et haigus ei tohi kunagi saada elu keskmeks. «Elada tuleb ikka iseenda elu. Ja keskenduda sellele, mida sa saad teha, mitte sellele, mida enam ei saa,» sõnab ta.
 
Ka tõdeb Moonika King, et Eesti inimesel on abiküsimine raske. Aga kui see julgus tuleb, on aitajaid igal pool. «Toosama kioskimüüja avab mulle veepudeli silma pilgutamata ja väga lahkelt,» ütleb naine.
 
Moonika King nõustabki teisi patsiente ning on selleks loonud mittetulundusühingu Minu Tasakaal. Parasjagu on tal käsil ka doktoriõpingud Šveitsis Baseli Ülikoolis. Teadustöö kannab põnevat pealkirja «Isikliku usu roll haigusega toimetulekul reumahaigetel».
 
Moonika King paistab võõrastele pealtnäha terve inimesena, kuigi näiteks poes märkab kassapidaja tema kohmakaid ja kõveraid käsi küll. «Minu elu lahutamatu osa on aga väsimus ja jõuetus,» lisab naine. «Mul võtab ükskõik mis asja tegemine palju kauem aega kui teistel, eriti hommikuti. Aga selle kõigega harjub.»
 
Loomulikult on Moonika King endalt küsinud, miks ta üldse haigestus.
 
Lapsena põdes ta sageli angiini ja mädaseid põsekoopapõletikke, immuunsüsteem oli nõrk. Tõukeks võis saada lähedase inimese surm ja emotsionaalne läbielamine, samuti külm ja niiske korter.
 
Mitut tüüpi haigused
 
Reumatoloog Piia Tuvik ütleb, et liigesevalud jagunevad laias laastus põletikulisteks haigusteks, kulumistüüpi haigusteks (need on üle 40-aastaste haigused) ning ülekoormushaigusteks, mida seostatakse spordiga.
 
Just põletikulist laadi haiguste korral ei saa inimene ise eriti midagi ära teha, et neist pääseda. Need on enamasti päritud ja nende taga ei ole ühe geeni probleem, vaid terve geenide kombinatsioon. Seepärast otsivad teadlased eelkõige haigust vallandavaid tegureid.
 
«Ahelsuitsetamine on üks riskitegur,» teab Tuvik. «Samuti on leitud, et meie laiuskraadidel võib haiguse vallandajaks olla D-vitamiini puudus.»
 
Tuvik lisab, et kuigi reumaatilised põletikulised haigused ei ole nii laialt levinud kui kõrgvererõhutõbi või südame pärgarterite ateroskleroos, on see ometi haigus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti ja töövõimet.
 

Viide allikale: http://tartu.postimees.ee/400040/reumaliidu-paeval-votab-sona-patsient?i...