Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Järva reumaseltsi ja diabeetikute seltsi liikmed osalesid taastusravi konverentsil

Järva reumaseltsi ja diabeetikute seltsi liikmed osalesid reedel 21. märtsil Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis taastusravi konverentsil „Vaimse ja füüsilise tervise tasakaal - taastusravi võimalused - osteartroos“. Konverentsi korraldas Eesti Reumaliit koostöös Eesti Taastusarstide Seltsiga.
 
Osteoartroos (OA) ehk liigesekulumus on inimese kõige tavalisem liigesehaigus. Sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliiges-tes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses.
 
Konverentsi avas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, kes juhtis tähelepanu luu- ja liigesehaige sotsiaalsele võimestamisele, mille käigus mõjutatakse patsiente psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga toimetulekul ning saavutataks kontroll oma haiguse ja elu üle. Patsient peab olema tark ja aktiivne osaleja raviprotsessis.
 
Osteartroos on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on üks olulisemaid rahvatervise probleeme. OA all kannatab kuni 20 % täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 haige olemasolu. Kliiniline avaldumine tõuseb märgatavalt üle 50 a. vanusegrupis. Elanikkonna vananemisega haigestumine pidevalt suureneb.Üle 75 a. inimeste hulgas on 80 % OA haigeid. Haiguse riskitegurid on vanus, sugu, rass, diabeet ,menopaus, mikrotraumad, põrutused, mehaaniline ülekoormus liigesekõhrele, pärilikkus, aga ka toitainete tasakaalutus ja vähesus toiduratsioonis , vähene füüsiline aktiivsus, elustiili haigused . Ülekaal on osteoartroosi suurimaid riskifaktoreid.
 
OA algus on aeglane ja märkamatu, kuid haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, liiges deformeerub. „ Osteoartroosi ravi ei ole tablett suhu ja võimlema," ütles reumatoloog Piia Tuvik, „ see on kompleksne pikk ravi „.
 
Kaasajal on eesmärgiks sümptomite leevendamine, kirurgiline ravi, endoproteesimine, taastusravi, füsioteraapia ( jõuharjutused ja aeroobne treening ), ortooside, tallatugede kasutamine jne. Taastusravi kõige olulisem ja peamine eesmärk on haige toimetuleku ja töövõime säilitamine.
 
Elu kroonilise valuga mõjub psüühikale, põhjustades depressiooni ja sotsiaalseid probleeme. Haige peaks oskama oma valu juhtida. Selleks tuleb häbenemata pöörduda mitte üksnes valuarsti, vaid ka psühholoogi poole.