Reumaõe infoliin 14408. Reumaõde Kersti Ossaar vastab infotelefonile tööpäeviti 9.00-16.00.   Loe edasi
1

Eesti Reumaliit 25!

31. oktoobril tähistab Eesti Reumaliit oma 25. tegevusaasta täitumist. Eesti Reumaliit on luu- ja liigesehaigete ühinguid ühendav katusorganisatsioon, mis on oma arengus läbi elanud päris mitu etappi, nii nagu ka Eesti Vabariik. Hetkeseisuga on Eesti Reumaliidul 11 liikmesühingut üle Eesti kokku ligi 700 liikmega.
 
Esimesed kümme aastat arendati organisatsiooni, loodi üle-eestiline võrgustik ja osaleti aktiivselt rahvusvahelises koostöös. Enne põhjalikke ümberkorraldusi organisatsiooni struktuuris juhtis Eesti Reumaliitu 15 aastat reumatoloog dr Oivi Aakre (05.09.1941-30.05.2016), kelle panust organisatsiooni käimalükkamisel on äärmiselt raske ülehinnata. Aakre eestvedamisel loodi liikmesühingud üle Eesti, kes tegelesid piirkondades luu- ja liigesehaigete patsientidega, loodi tugigruppe, käidi koos vahetamas kogemusi haigusega toimetulekuks jne.
 
Eestis on siiani Euroopa rangeimad kriteeriumid bioloogilisele ravile pääsemiseks
 
Dr Oivi Aakre pühendumine patsientidele parima ravi kättesaadavuse eest võitlemisel tõi 2007. aastal (ligi 10 aastat hiljem võrreldes muu Euroopaga) Eestisse bioloogilise ravi, mille tulemusena kasvas hüppeliselt nende patsientide elu- ja töökvaliteet, kes ravikriteeriumitele vastasid. Olgu mainitud, et Eestis on siiani Euroopa rangeimad kriteeriumid bioloogilisele ravile pääsemiseks.
 
Järgmist perioodi juhtis seitse aastat Eesti Noorte Reumaliidust esilekerkinud aktiivne Ingrid Põldemaa, kes suunas suurema osa oma energiast katusorganisatsiooni arengule, muutes täielikult strukruuri ja viis juhtimise kahele tasandile olles veendunud, et ka patsiendiorganisatsiooni tuleb juhtida igapäevaselt. Loodi tegevmeeskond, mida kutsuti juhtima Marek Jaakson, kes on liidu tegevjuht siiani. Need seitse aastat olid organisatsiooni arengus ja tegevuses kõige aktiivsemad, sest võõrustati rahvusvahelisi konverentse, koostöös Euroopa Sotsiaalfondi ja Sotsiaalministeeriumiga korraldati 46 teabepäeva luu- ja liigesehaiguste tutvustamiseks.
 
Põldemaa juhtimisel otsustati esimest korda Eestis uurida liigesehaiguste majanduslikku koormust ja telliti uuring Poliitikauuringute Keskuselt Praxis. Uuring tõi välja Eesti hetkeolukorra ning soovitused tervishoiusüsteemi muudatusteks, et parandada ravi kättesaadavust ning tõhustada ametkondade omavahelist suhtlust. Samuti alustati Soome eeskujul valdkonda tutvustava ajakirja “ReumaKiri” väljaandmist.
 
Seejärel jätkas juhina Ülle Kullamaa, kelle eestvedamisel osaleti aktiivselt töövõimereformi väljatöötamisel ja algatati luu- ja liigesehaiguste arengukava loomist, mida jätkas Terje Karp, kes juhib Eesti Reumaliitu siiani.
 
Suures plaanis on probleemid endised
 
Nüüd aga tagasi algusesse. Eesti Reumaliidu loomises mängisid suurt võtmerolli Soome Reumaliidu esindajad Ouli Särmäkari ja prof Hildegard Marieg, Eestist professor Reinhold Brikenfeldt, dr Oivi Aakre ja taastusarst dr Helvi Koppel. Kuigi kaasajal tundub meile patsientide esindusorganisatsioonide tegevus iseenesestmõistetavana, siis tollastel eestevedajatel oli tööd kuhjaga, sest sisuliselt hakati süsteeme üles ehitama nullist. Samas vanu põhikirju ja arengukavu uurides märkame, et suures plaanis on muutuvas ühiskonnas probleemid endised. Ka täna, 2016. aastal tuleb meil aktiivselt seista ravi kättesaadavuse, organisatsioonide jätkusuutlikkuse, taastusravi võimaluste, ennetustegevuste, rehabilitatsiooni eest ja seda veel kõike olukorras, kus Eesti ühsikond vananeb ning surve aina vähenevale töötajaskonnale kasvab.  
 
Euroopas on luu- ja liigesehaigused töövõimetuse põhjuste seas esikohal, mis survestab olukorda veelgi, kui Eestis olukorra parandamiseks olulisi samme ei astuta. Eestil puudub hetkel luu- ja liigesehaiguste riiklik arengukava, mis käsitleks kogu valdkonda tervikuna, alates ennetustegevusest ja ravist kuni tööalase rehabilitatsioonini. Hetkel kehtivas Rahvastiku Tervise Arengukavas antud valdkonna tegevused puuduvad. Samuti on meie tervishoius hetkel prioriteediks eelkõige haigused, mis võivad lõppeda surmaga ning seetõttu ei pöörata tähelepanu kroonilistele haigustele, mis on elu- ja töökvaliteedi languse suurimad põhjustajad. Kui me hetkel ei pööra piisavalt tähelepanu krooniliste haiguste ennetustegevustele, varajasele diagnoosimisele ning ravi, sh taastusravi ja rehabilitatsiooni, kättesaadavuse parandamisele, siis ootab meid ees päris tume tulevik.
 
Tervishoid vajab hädasti ülevaatamist ja tõhusamaks muutmist. Jah, esimesena tuuakse välja rahapuudust, kuid tegelikkuses ei ole see teema, millega tegeleda tuleb. Prioriteedid tuleb üle vaadata! Kui aastaks 2040 väheneb meie rahvaarv ca 125 000 inimese võrra ja maksumaksjate arv vastavalt 100 000 inimese võrra, siis on küll viimane aeg midagi ette võtta. Hinnanguliselt on Eestis ligi 200 000 luu- ja liigesehaiget, suurem osa neist tööealised ja noored/lapsed, mitte eakad nagu ekslikult “reumahaigete” kohta arvatakse. Luu- ja liigesehaigusi on ligi 200 erinevat diagnoosi.
 
Eesti Reumaliit on selle 25 tegevusaasta jooksul päris jõudsasti arenenud, viinud läbi väga põhimõttelised struktuursed muudatused, loobunud siiani vaid vabatahtlikkuse alusel toimivast süsteemist, mis pikemas vaates ei saanud olla jätkusuutlik. Samas riigi tugi jätkusuutliku patsiendi esindusorganisatsioonide arengusse on pea olematu ning kasvõi reumaõe infoliini tööshoiuks vajalik 1 500€ aastas tuleb sõna otses mõttes kokku kerjata. Organisatsiooni põhitegevused on jäänud samaks – avalikkusele suunatud teavitustöö, luu- ja liigesehaiguste laialdane tutvustamine sealhulgas koolides, liikmeskonna pidevaks arendamiseks korraldatakse kord aastas Suveseminari. Koostöös Eesti Taastusarstide Seltsiga kustutakse kokku tervishoiutöötajad ja räägitakse taastusravi ja rehabilitatsiooni puudutavatest arengusuundadest. Soome Reumaliidu eestvedamisel 17 aastat tagasi Eestisse toodud kepikõndi ja tervislikke eluviise propageeriv Käimispäev toimub iga aasta augustis mõnes Eesti linnas.  Koostöös Eesti Reumatoloogia Seltsiga korraldatakse ka Reumafoorumit, mis kutsub ühise ümarlaua äärde poliitikud, tervishoiutöötajad, patsiendid ja tööandjad, eks ikka selleks, et arutada luu- ja liigesehaigetele parema kaasaegse ravivõimaluste kättesaadavust, et säiliks nii töö- kui ka elukvaliteet ning tööealised isikud tööturult välja ei langeks.
 
Järgnevad aastad on kindlasti sama töökad ja väljakutseid esitav kui need eelmised 25 aastat, sest tervishoiusüsteemide muudatuste valguses tuleb kätt pulsil hoida, et patsiente ei unustataks ja mittetulundussektori kaasamine otsustusprotsessides saaks normiks, mitte vaid valitute privileegiks. Seega soovib Eesti Reumaliit olla pikaajaline partner Sotsiaalministeeriumile. Üle tuleb vaadata prioriteedid ja panustada järjest rohkem elu- ning töökvaliteedi säilitamisele, hoides ära tööturult väljalangemise, sest tööealine inimene on meie kõige suurem vara.